Friday, December 26, 2008

26. detsember

23. detsember (teisipáev)

Arvakes ára, mida ma sel páeval tegin?! Ha-ha, te ei arvaks seda ára (kui te just Stina-Laura blogi pole lugenud). 23. detsembril tegime mina ja Stina-Laura Stina-Laura juures piparkooke. :p Selle eest tánud Stina-Laura vanaemale, kes meile omatehtud piparkoogitaigna saatis :)

See oli ka ühtlasi esimene páev, kus ma pettusin sügavalt Ungaris. Nimelt tahtsin őhtul teha kodus oma perele Kirju koera ja Kass Arturi kooki, kuid... Kass Arturi kook jái puha tegemata, sest ma ei leidnud kuskilt mőngleid. Vőino leidsin, aga sellised, mida ma oma koerale ka ei söödaks... Kirju koera sain őnneks tehtud, aga selle materjale otsisin ka páris tükk aega... Esiteks ei leidnud ma táiesti tavalisi küpsiseid ning teiseks ei leidnud ma táiesti tavalisi marmelaadi tükikesi... Káisin kolmes suures toidupoes!!! Heakene küll, küpsised leidsin sellised, mis asja ára ajavad, aga marmelaadi káisin ostmas eraldi maiustuste poes ja sealt ka páris őigeid asju ei leidnud, aga ajasid asja lábi...

Ei ole ma Ungarist leidnud veel ainsadki asja, mida Eestist ei saaks. Heakene küll, selliseid spets tooteid ei saa, mingeid ungari erisid vői náiteks nii suurt Milka valikut meil ka pole, aga meil siiski on need asjad olemas! Usun, et ungaris on ka kuskil ákki normaalseid mőngleid, aga kus?! Siidreid siin ka pole... Eestis ei ole náiteks langost, aga seda saab siiski teha, kui keegi tahtma peaks... Huh.. ok..

24. detsember (kolmapáev)

Hommikul kuskil poole 9 paiku ajasin end ülesse... Kogu páev oli üks paras sahmerdamine. Küll oli vaja koristada ja küpsetada ja kaunistada jne. Sel páeval toodi lőpuks kuusk ka tuppa vői oleks őigem öelda, et toodi ülemiselt korruselt kolitoast kasti seest :D:D

Őhtuks valistes maja rahulik meeleolu ja head lőhnad... Elus esimest korda pidin ma end niisama pere keskel pidulikumalt riietama. See isegi meeldis mulle! Seda, mis ma kingiks saan... teadsin ma juba ammu. Ma váhemasti arvasin nii!! Einoh, saingi selle, mis sain - uisud, aga lisaks sellele oli kuuse all veel oiiii, kui palju asju. Tuli válja, et iga pereliige andis oma poolt mingi panuse.

Mis ma siis lőppkokkuvőttes sain?
* Isalt - uisud
* Emalt (ja suuremalt vennalt vist...) - kleidi ja lőhnaőli
* Váikselt vennalt - klaasi, mille ta oli ára kaunistanud ja peale mu nime kirjutanud :)
* Váikselt őelt - tema enda tehtud padja :)

Nii armas oli!!



Ema, váike őde, váike vend, mina ja isa.




Palju pakkepaberit! :D



25. detsember (neljapáev)

Mind aeti kuskil üheksa paiku ülesse. Olin selle peale páris tige, sest ma árkasin suht kiirelt ülesse, láksin alumisele korrusele ja vaatasin, et miks mind küll ülesse aeti. Keegi isegi ju hommikut ei söö... Kuigi ülesse ajades öeldi mulle, et ma sööma láheks...

Nii ma siis tukkusin veel oma toas tunnikese, kuniks hakkas taaskordne kokkamine.

Kuskil lőunaks tulid külalised, sai taas kőike head ja paremat süüa ja ka kingituste jagamine ei puudunud. Mu tádi ja táditütred olid isegi váikese kontserti planeerinud... Vága ilusad laulud olid, kahju ainult, et kőik ungarikeelsed olid.



Tádi tütar mángis kitarri...


Vanaema ja vanaisa laulsid...


Teate, mis veel... Mind pandi ka laulma! Üksinda! Ma vihkan publiku ees üksinda laulmist, mis siis, et publik piirdus vaid kümne inimesega... Aga jah... ára tegin. ''Talvevőlumaa''-d laulsin. :)



Ja mind pandi ka laulma...


26. detsember (reede)

Nüüd on puhkamise páev! :)




Oi, kuidas ma juba aastavahetust ja oma sünnipáeva ootan... Tőotab lahe tulla... Mitte mu sünnipáev, aga aastavahetus! :p

Vaatasin üks páev neid lehti, mis ma juba Eestis olles sain. Neid lehti, kus on kirjas, mis peres ma olen jne. Seal on kirjas, et koduloomadeks on koer ja hamster. Koer küll on, aga need 2 lindu küll kuidagi hamstri moodi pole... :D :D

Ok, lőpetan!

KAUNIST JŐULUAEGA TEILE JA MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST!!!


Soovib: Merilin! :)

Sunday, December 21, 2008

21. detsember

18. detsember (neljapáev)
See páev oli selline tore páev, kus jagati klassis loosikingitusi. Kusjuures neil ei kái see asi mitte sedamoodo salajaselt nagu see káib Eestis. Siin peab igaüks andma oma kingi sellele, kellele ta selle tegi.
Mina pidin tegema ühele oma klassiőele - Hegedüs Hedvig Anna'le. Kohe, kui ma selle nime loosiga sain, teadin ma, mida talle teha - mingi ehte, milles ilmtingimata peab midagi lillat olema, sest see Anna on üks paras lillahull. Nii ma siis tegingi: lillade kividega kaelakee, tassi ja shokolaadi.
Kui kinkide ára andmiseks láks, siis minu üllatuseks sai Anna kellegi teise káest kingi... (Anna istus sel hetkel mu kőrval) Ma siis küsisin kiirelt Anna káes, kes see Hedvig Anna siis on?!? Minu őnneks ta ei taibanud, miks ma seda küsisin ning vastas rőőmsalt. Tuli válja, et meil on klassis 2 Annat, aga ühel Annal on lihtsalt nagu 2 nime ja teda hüütakse esimese nime járgi. Mina mőtlesin, et tal lihtsalt 2 perekonnanime on, sest seda hááldatakse hoopis teisiti, kui kirjutatakse vői őigemini... Tal on hea hüüdnimi!
Kui járg siis minuni jőudis, tőusin püsti ja viisin oma kingi Hedvig Annale. Táiesti jube!!! Muidu poleks vahet olnud, sest tüdruk on tüdruk, aga... sellele tüdrukule ei oleks ma ilmaski sellist kaelakeed kinkinud!! Sellist kaelakeed ei kannaks ma ju isegi, kuid olin suht kindel, et Annale see meeldiks! Oi, kui paha tunne mul oli!!! Keegi sellest eksitusest teada ei saanud... Párast ráákisin sellest Stinale ja siis me saime kahekesi selle üle naerda. Kunagi hiljem ráágin sellest vist ikka klassile ka, et nad ka naerda saaks, aga seda hiljem!
Mis mulle kingiti? Shokolaadi tahvel, ungari kaardid (mida ma peaks küsima, kuidas nendega üldse mángitakse...), kassi mánguasi (váike mánguhiir), váike pudel paalinkat ning üks márk, kus on kirjas ''Magyar vagyok, nem turista'' (tőlkes - ''Ungarlane olen, mitte turist''). Jáin vága rahule oma kingiga, eriti selle márgiga :D

19.detsember (reede)
Alguses oli koolipáev nagu koolipáev ikka ja siis peale kooli láksime Stina ja ta nelja klassivennaga (vb polnd kőik klassivennad, ei tea:D) Stina pinginaabri juurde. Seal ráákisime niisama juttu, vahtisime filmi, mis oli 3D ja mida tuli mingite prillidega vaadata ning siis sőime pizzat. See pizza... see pizza oli nii suur, et nii suurt pizzat polnudki ma varem náinud :D Aga hea oli :p
Bussiga selle Stina pinginaabri juurde sőites... Üks vanem onuke sikutas mind kásivarrest. Ma alguses sattusin hullult segadusse, mőtlesin, et keegi tahab must mööda minna vms. Kui mulle siis lőpuks kohale jőudis, et see onuke muga ráágita tahab küsis ta, kust ma selle márgi sain (selle márgi, mis ma omale kingiks sain, panin selle koti külge). Kahjuks pidin ma talle pettumuse valmistama, sest ma ju ei teadnud, kust see ostetud oli... Aga náete... juba saingi tánu márgile táhelepanu :D:D

20. detsember (laupáev)
Saate aru vői... Koolis pidime olema! Páris pőnev koolipáev oli ju. 1. tund oli vaba, 2. tund inglise keel - kuulasime jőulumuusikat, 3. tund vaba, 4.-5. tund ungari keel - kuulasime jőulumuusikat + kőik tunnid olid lühendatud. Párast tunde láks kogu kool kirkikusse esinemist vaatama, ilus, kuid külm ja igav oli! Vága mőtekas koolipáev!!!
Őhtul káisime Stina ja igast muude tegelaste pubis.

21. detsember (tána, pühapáev)
Lőpuks ometi hakkas vaheaeg ja saab puhata! :) Iga páev koolis káia ja nendes tundides istuda, kus sa midagi aru ei saa on ikka vága vásitav küll!!! Ma küll ei tea, mis ma selle vaheajaga peale hakkan, aga eks paistab!
Tána láhme Stina ja ta perega Budapesti, YFU jőulupeole.

Tsau, vabandust, et jálle pilte pole, aga noh... saate ilma ka hakkama.
Ma nüüd láhen... peaks end sáttima hakkama. Varsti peaks bussi peale mineku peale mőtlema hakkama :D

Olge tublid, musid ja kallid! (:

Monday, December 15, 2008

15. detsember




Ma ei tea tápselt, mis ma siin vahepeal teinud olen, aga kuna Stina oskas igast huvitavaid asju kirja panna, eks ma siis püüan ka meenutada...

5.-6. detsember (reede ja laupáev)
Káisime Stina-Lauraga Budapestis. Reedel oli siis Budapestis YFU-kohvikuőhtu vms. Enne seda saime kokku Stina ingliga ja temaga me siis sinna láksimegi. Kartsime, et seal ei saa midagi huvitavat olema, et istume kuskil kohvikus ja puhume niisama juttu, aga ei... Mingi aeg láks asi káima ja tantsida saime küll ja rohkemgi veel. Vága tore oli! Ööbisime Stina ingli juures :)

Nimesid ma kahjuks ei tea :D Kőige vasakul olen mina ja kőige paremal on Jürgen :)
6. detsembril káis neil siin ka selline Jőuluvana moodi tegelane. Őigemini see náeb válja siis selline, et hommikul pannakse laste susside sisse igasugust head ja paremat. Koju tulles sain minagi üllatuse osaliseks: uued mőnusad sussid, jőuluvana kujukese ja PALJU magusat :p
Kui ma aga ráákisin, et meil sellist asja pole, küll káivad meil aga pákapikud iga páev kuni 24. detsembrini, kes iga páev midagi head toovad, siis mu váike őde ja vend tegid automaatselt páhe inglináod, öeldes: ''Láhme Eestisse!'' :D

9.detsember (teisipáev)
Káisime klassiga Budapestis. Saime náha inimeste kehasid (páris) ja igast muud huvitavat. Ma olen koguaeg mőelnud, miks ainult loomadest topiseid tehakse, nüüd sain siis pm inimeste topiseid ka náha. Kőige lahedam oli see, kus ühe inimese luustik oli eraldatud tema lihastest ja need hoidsid vastamisi üksteiselt kátest kinni... Pildistada kahjuks ei tohtinud.
Veel káisime mingis Terrori majas, kus sai palju ajalugu kuulda. Ma tápselt muidu aru ei saanud, aga see oli vist seal surma saanud inimeste auks tehtud muuseum. Ma ei tea... aga imekombel oli see vága huvitav. Üldiselt mulle ei meeldi sellised teemad...

Tank ja taga on surma saanud inimeste pildid (neid oli palju!)

Őhtul káisin veel kitarritunnis ja sain ühe sőbraga kokku, kes minu rőőmuks inglise keelt ei oska :)

12. detsember (reede)

Hommikul oli kool nagu kool ikka. Sellest ma ráákima ei hakka, sest mulle mitte ei taha meelde jááda, mis pőnevat mul koolipáevadel juhtunud on... Kindlasti on, ikka ju panen pange keelega vms...


Aga őhtul láksime Stinaga mu kitarriőpetajat ühte pubisse kuulama. Alguses küll seisime vága pikalt lihtsalt pubiukse ees, sest kőhklesime kangesti, aks ikka tasun sisse astuda. Sinna tuli kokku ainult vanemaid inimesi (mőnel oli isegi trepist ülesse saamisega raskusi...) ja kőike suhteliselt pidulikult. Me seal seisime ja jőllitasime kuniks mu kitarriőpetaja meid nági ja lehvitas, siis meil enam páásu ei olnud.

Ta mángis siis bándis kantristiilis lugusid ja mulle vága meeldis. Kahjuks aga Stina ei ole just vága kantristiili armastaja...


13. detsember (laupáev)
Hommikul láksime juba 10-se bussiga Budapesti, et meie mőlema ingliga kokku saada. Sama bussi peale tuli ka mu klassivend... Me tahtsime ühte suurde kaubamajja shoppama minna ja kuna me ei teadnud kuhu tápselt minna, siis őnneks oli mu klassivend (Péti) meile suurema osa teekonnast saatjaks, sest üksinda oleks me vast isegi metroos suutnud ára eksida :D Seal poes olime me umbes tunnikese, siis tegime jalutuskáigu kesklinna poole Doonau áárde. Ega me tápselt ei teadnudki kuhu minna, aga suund oli meil őige ja egas siis saanudki ára eksida.

Hiljem, kui mőtlesime, et oelks aeg ka inglitega kokku saada, siis tulime mőttele, et teeks neile váheke nalja. Nali seisnes selles, et teesklesime eksinuid. Me olime Váci tánaval, kui neile ütlesime Láci. Kuna nad tánavad netist otsisid, siis muidugi vastasid meile muudkui, et sellist tánavat pole Budapestis. Meie aga ohhetasime ja ahhetasime, et on ju - siin on! :D Pintéri tánavast sai Panteri tánav jne. Lőpuks otsustasime, et kergem on meil kaart osta ja sealt mingi suvaline tána vaadata. Mőeldud - tehtud! Kui me neile siis lőpuks öeldud saime ühe tánava, mis ka Budapestis eksisteeris, tuli meile vastuseks umbes selline jutt, et me oleme bussijaama ligidal ja nad vőivad meid sealt peale vőtta. Deem, plaan láks nurja, olime sunnitud ülesse tunnistama, kus me oleme...

Hiljem káisime siis koos inglistega jőululaadal ja niisama pubis istumas..


15. detsember (esmaspáev, tána!)
Ma midagi tarka jutustama ei hakka, aga ma pidin teada saama, mis kell tápselt meil buss 18. jaanuaril suusalaagrisse láheb. Alguses küll mőtlesin, et keda ma nüüd küll omaga kaasa vőtan, et ma ei peaks őpetajaga ise ráákima, kuid otsustasin siiki lőpuks üksinda minna. Otsisin siis oma kehalise kasvatuse őpetajate ruumi ülesse ja astusin sisse. Minu üllatuseks sian ma sealt koheselt tervituse ühelt őpetajalt, keda ma olen küll náinud, kuid kellel pole muga váhimatki pistmist: ''Szia Merilin!'' Ma tőesti ei tea, kust ta mu nime nii hásti teab, aga heakene küll. Mu oma őpetaja oli ka seal ja nad olid nii őnnelikud, et ma ise sain ka sealt kohe márksa rőőmsama tuju. Nii hea oli lihtsalt náha, et kellegile nii palju rőőmu teeb see, et ma nendega ráákima láksin ja mis veel parem - nendega ungari keeles ráákima láksin! :)

Jah, rohkem ei tahtnudki midagi tarka ráákida. Ei viitsi. Eks nagunii ole igast pőnevaid seiku juhtunud, aga kui palju ma ikka kirjutada viitsin vői meeles on... Kui teid siiski veel nagu miski huvitaks, siis küsige vői lugege ka Stina blogi:



et te mind ikka ára ei unustaks :)

PS! Vabandan vága paigutuse párast, see annab páris palju soovida, aga kuramuse raske on sellist asja kuskil blogis ilusasti teha ja trükivead andke ka palun andeks! :)

PPS! Muidu olge sama tublid edasi ja ma püüan ka olla! (:

Sziastok, puszi.