Mőned teist ei saa ehk aru, kuidas see saab nii olla?!
Kuidas saab olla nii, et ma polegi rőőmus oma tagasituleku tőttu?! Samal ajal, kui mőni teist ehk on vága őnnelik, et ma tagasi tulen, mina... polegi.
Kas ma ei igatse teid piisavalt?!
Kas ma üldse siis teid igatsen?!?
Vastus on, et muidugi igatsen! Ma igatsen kőiki teid kalleid, kes te mul sinna maha jáite ja ma kohutavalt tahan teid náha!
Miks ma siis őnnelik pole?!?
Sest samal ajal, kui ma siit ára tulen... Kui ma saan tagasi Eestisse teie juurde, siis osa minust jááb ju siia maha. Nüüdseks on mul ju ka siin elu! Kui ma olen tagasi Eestis, siis ma hakkan ju igatsema seda ja neid, mis/kes mul siin on! Kuidas ma siis saan valida, mis parem on?!? Olla Eestis ja igatseda Ungaris vői olla Ungaris ja igatseda Eestis. Kuidas ma saaksin valida kahe halva variandi vahel?!?
Őnneks vői kahjuks on see valik mu enda eest ára tehtud! Mul ei jáági ju vága muud üle, kui Eestisse tagasi tulla, sest selline náebki válja mu vahetusaasta ja ka kool tuleb ára lőpetada!
Ma ei kujuta ette ka, kuidas ára tánada need kőik, kellega ma olen siin kokku puutunud ja need kőik tánu kellele ma üldse sii tulla sain! Üks on kindel, tükk minust jááb siia maha! Ma tean, et te kőik mőtlete: ''Sa saad ju alati Ungarisse tagasi külla minna'' vms. Aga... see ei ole sama! Siin olles olen ma osa neist! Siia külla tulles... olen ma lihtsalt siin külas!
Oh..., see saab raske olema!
Kallikesed, ma olen varsti kodus!
2008/2009 YFU vahetusőpilased Ungaris (kőik ei ole kahjuks pildil)