Seda et.. Tána oli tore páev. Vága vásitav veel kah pealekauba.
Áratus oli juba kell 8. Pesin, sőin ja sőitsime koos perega mingisugusele sugulasele külla, kellel hobused on. Őigemini 2 hobust.
Kusjuures. Tána on siin suht külm ilm, aga see selleks. Hobuse selga istudes ja natuke sőites hakkas táitsa palav. Arvestasin, et saan mingi 15 minutit sőita, sest teised tahavad ka ja tánu sellele eriti traavi peale aega ei raisanud (nagunii oli talle juba soendus suhteliselt tehtud). Nii ma siis sőitsin enamus ajast galoppi, aga peale 15 minutit ei tahtnudki mult keegi veel hobust. Muudkui kiideti aga takka, et sőida aga veel ja veel ja veel. Kui ma lőpuks lőpetasin, siis olin ma juba páris vásinud, kuid üks mees, kes ka platsil koos oma hobusega oli, pakkus mulle oma hobust proovimiseks. No ma ei saanud ju ára öelda. Sőitsin veel! :D Igaljuhul, vága lahe oli.
Kui tagasi majja láksime.. oli laud juba kaetud. Sőime lőunat, mis oli.. hmm.. ei teagi mitme káiguline. Supp + 1. praad + 2. praad + magustoit. Neljakáiguline siis jah. Páris hull!! :D Vága hea oli, vága vága hea!
Ja nüüd on mul juba páris kiire, sest pean kohevarsti bussi peale minema, et oma klassiőe ja ta sőpradega kokku saada. Saate aru v?! Esimest korda kutsus mind mu klassiőde válja. Mitte kordagi ei ole mind veel siin mőni tüdruk (peale Stina-Laura ja mu ingli) válja kutsunud.. Vau! Olen üli hámmingus. Mőtlesin, et ta kutsub mind válja, sest pool klassi láheb ja keegi palus mulle ka teavitada, aga ei. Láhen válja tema ja ta sőpradega, keda mina ei pidavatki üldse teadma. Vot kui vahva.
Aga ma siis ruttan! Tsau! :P
Nädal puhkust
13 years ago
