Teate?!

Teate kuhu viib siinne igavus vői?! Lollusteni!
Tána meil oli Stina-Lauraga suht igav. Eriti palju numbreid meil just pole, kellele helistada ja kui mőned on, siis osad on sellised, kellele ei taha helistada. Tána me siis páevitasime müüri peal, sőime kohukesi, kuulasime muusikat ja tulime mőttele, et teeks váheke ühele mu klassivennale nalja. Mőtlesime siis válja story ja lasime Stina klassiőel selle ungari keelde tőlkida. Story oli umbes selline: ''Hello David, saame kell 19:00 linna őuna juures kokku, kui sul muidugi selleks piisavalt julgust on. Ma kannan kollast salli. Musi.''
Saatsime talle sellise sőnumi ja kell 7 láksime luurasime kohtumispaika. Ta oli seal. Temasugune hilineja oli isegi varem kohale tulnud. Me siis láksime tema juurde ja tahtsime küsida tősiste nágudega, et mis ta seal teeb jne, aga me ei suutnud. Purskasime naerma :D See oli naljakas, ausőna oli. Enamus ülejáánust aja veetsime ühes pubis.
Homme teeme sama nalja Stina-Laura klassivennale.

Heh, votnii :)