15. detsember

Ma ei tea tápselt, mis ma siin vahepeal teinud olen, aga kuna Stina oskas igast huvitavaid asju kirja panna, eks ma siis püüan ka meenutada...

5.-6. detsember (reede ja laupáev)

Káisime Stina-Lauraga Budapestis. Reedel oli siis Budapestis YFU-kohvikuőhtu vms. Enne seda saime kokku Stina ingliga ja temaga me siis sinna láksimegi. Kartsime, et seal ei saa midagi huvitavat olema, et istume kuskil kohvikus ja puhume niisama juttu, aga ei... Mingi aeg láks asi káima ja tantsida saime küll ja rohkemgi veel. Vága tore oli! Ööbisime Stina ingli juures :)

Nimesid ma kahjuks ei tea :D Kőige vasakul olen mina ja kőige paremal on Jürgen :)

6. detsembril káis neil siin ka selline Jőuluvana moodi tegelane. Őigemini see náeb válja siis selline, et hommikul pannakse laste susside sisse igasugust head ja paremat. Koju tulles sain minagi üllatuse osaliseks: uued mőnusad sussid, jőuluvana kujukese ja PALJU magusat :p

Kui ma aga ráákisin, et meil sellist asja pole, küll káivad meil aga pákapikud iga páev kuni 24. detsembrini, kes iga páev midagi head toovad, siis mu váike őde ja vend tegid automaatselt páhe inglináod, öeldes: ''Láhme Eestisse!'' :D

9.detsember (teisipáev)

Káisime klassiga Budapestis. Saime náha inimeste kehasid (páris) ja igast muud huvitavat. Ma olen koguaeg mőelnud, miks ainult loomadest topiseid tehakse, nüüd sain siis pm inimeste topiseid ka náha. Kőige lahedam oli see, kus ühe inimese luustik oli eraldatud tema lihastest ja need hoidsid vastamisi üksteiselt kátest kinni... Pildistada kahjuks ei tohtinud.

Veel káisime mingis Terrori majas, kus sai palju ajalugu kuulda. Ma tápselt muidu aru ei saanud, aga see oli vist seal surma saanud inimeste auks tehtud muuseum. Ma ei tea... aga imekombel oli see vága huvitav. Üldiselt mulle ei meeldi sellised teemad...

Tank ja taga on surma saanud inimeste pildid (neid oli palju!)

Őhtul káisin veel kitarritunnis ja sain ühe sőbraga kokku, kes minu rőőmuks inglise keelt ei oska :)

12. detsember (reede)

Hommikul oli kool nagu kool ikka. Sellest ma ráákima ei hakka, sest mulle mitte ei taha meelde jááda, mis pőnevat mul koolipáevadel juhtunud on... Kindlasti on, ikka ju panen pange keelega vms...

Aga őhtul láksime Stinaga mu kitarriőpetajat ühte pubisse kuulama. Alguses küll seisime vága pikalt lihtsalt pubiukse ees, sest kőhklesime kangesti, aks ikka tasun sisse astuda. Sinna tuli kokku ainult vanemaid inimesi (mőnel oli isegi trepist ülesse saamisega raskusi...) ja kőike suhteliselt pidulikult. Me seal seisime ja jőllitasime kuniks mu kitarriőpetaja meid nági ja lehvitas, siis meil enam páásu ei olnud.

Ta mángis siis bándis kantristiilis lugusid ja mulle vága meeldis. Kahjuks aga Stina ei ole just vága kantristiili armastaja...

13. detsember (laupáev)

Hommikul láksime juba 10-se bussiga Budapesti, et meie mőlema ingliga kokku saada. Sama bussi peale tuli ka mu klassivend... Me tahtsime ühte suurde kaubamajja shoppama minna ja kuna me ei teadnud kuhu tápselt minna, siis őnneks oli mu klassivend (Péti) meile suurema osa teekonnast saatjaks, sest üksinda oleks me vast isegi metroos suutnud ára eksida :D Seal poes olime me umbes tunnikese, siis tegime jalutuskáigu kesklinna poole Doonau áárde. Ega me tápselt ei teadnudki kuhu minna, aga suund oli meil őige ja egas siis saanudki ára eksida.

Hiljem, kui mőtlesime, et oelks aeg ka inglitega kokku saada, siis tulime mőttele, et teeks neile váheke nalja. Nali seisnes selles, et teesklesime eksinuid. Me olime Váci tánaval, kui neile ütlesime Láci. Kuna nad tánavad netist otsisid, siis muidugi vastasid meile muudkui, et sellist tánavat pole Budapestis. Meie aga ohhetasime ja ahhetasime, et on ju - siin on! :D Pintéri tánavast sai Panteri tánav jne. Lőpuks otsustasime, et kergem on meil kaart osta ja sealt mingi suvaline tána vaadata. Mőeldud - tehtud! Kui me neile siis lőpuks öeldud saime ühe tánava, mis ka Budapestis eksisteeris, tuli meile vastuseks umbes selline jutt, et me oleme bussijaama ligidal ja nad vőivad meid sealt peale vőtta. Deem, plaan láks nurja, olime sunnitud ülesse tunnistama, kus me oleme...

Hiljem káisime siis koos inglistega jőululaadal ja niisama pubis istumas..

15. detsember (esmaspáev, tána!)
Ma midagi tarka jutustama ei hakka, aga ma pidin teada saama, mis kell tápselt meil buss 18. jaanuaril suusalaagrisse láheb. Alguses küll mőtlesin, et keda ma nüüd küll omaga kaasa vőtan, et ma ei peaks őpetajaga ise ráákima, kuid otsustasin siiki lőpuks üksinda minna. Otsisin siis oma kehalise kasvatuse őpetajate ruumi ülesse ja astusin sisse. Minu üllatuseks sian ma sealt koheselt tervituse ühelt őpetajalt, keda ma olen küll náinud, kuid kellel pole muga váhimatki pistmist: ''Szia Merilin!'' Ma tőesti ei tea, kust ta mu nime nii hásti teab, aga heakene küll. Mu oma őpetaja oli ka seal ja nad olid nii őnnelikud, et ma ise sain ka sealt kohe márksa rőőmsama tuju. Nii hea oli lihtsalt náha, et kellegile nii palju rőőmu teeb see, et ma nendega ráákima láksin ja mis veel parem - nendega ungari keeles ráákima láksin! :)

Jah, rohkem ei tahtnudki midagi tarka ráákida. Ei viitsi. Eks nagunii ole igast pőnevaid seiku juhtunud, aga kui palju ma ikka kirjutada viitsin vői meeles on... Kui teid siiski veel nagu miski huvitaks, siis küsige vői lugege ka Stina blogi:

http://www.stinaungaris.blogspot.com/

et te mind ikka ára ei unustaks :)

PS! Vabandan vága paigutuse párast, see annab páris palju soovida, aga kuramuse raske on sellist asja kuskil blogis ilusasti teha ja trükivead andke ka palun andeks! :)

PPS! Muidu olge sama tublid edasi ja ma püüan ka olla! (:

Sziastok, puszi.